USA ei anna Venemaale leevendust

Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest ütles, et seadus jätab Obamale piisavalt paindlikkust Venemaaga suhtlemisel ning et president on valmis selle allkirjastama, kui see tema lauale jõuab.

Uus seadus annab USA valitsusele võimaluse laiendada sanktsioone Venemaa relvatööstuse ja energiasektori vastu. Samuti näeb see Ukrainale ette täiendavat sõjalist abi, sealhulgas tankitõrjerelvi, vahendasid agentuur Bloomberg ja Financial Times. Sanktsioonide alla läheks ka Venemaa riiklik relvaekspordifirma Rosoboronoexport, mis seni on abi eest Afganistanis sanktsioneeritavate firmade nimistust välja jäänud.

Eriti oluliseks võib osutuda, et uus seadus võimaldab, kuid ei kohusta, sanktsioone rakendada ka kolmandate riikide ja firmade suhtes, mis töötavad USA Venemaa sanktsioonidele vastu. See sarnaseks Iraani vastu kehtestatud sanktsioonidele, mis võivad tekitada hõõrumist USA liitlastega Euroopas.

Earnest mööniski, et USA valitsus ei tahaks omapoolsete sanktsioonidega oluliselt kaugemale minna kui Euroopa Liidu riigid. Lääneriikide ühisrinne on olnud määrava tähtsusega, et sanktsioonid survestaksid Venemaa presidenti Ukraina destabiliseerimist lõpetama.

Koos nafta hinna langusega on sanktsioonid Venemaa silmitsi seadnud rängima majanduskriisiga 1998. aasta finantskrahhist. Nüüd oodatakse märke, kuidas Venemaa president Vladimir Putin reageerib – kas muutub veelgi agressiivsemaks, et kindlustada toetust venemaalaste seas, või on ta valmis Ukrainas tagasi tõmbuma.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles uudisteagentuurile Interfax, et nüüd, kus Krimm kuulub Venemaale, võib Moskva sinna ka tuumarakette paigutada. Mis ei tähenda veel, et seda teha kavatsetakse.

Earnest vältis vastamist küsimustele, kas USA valitsus ei muretse nurka aetud Venemaa võimaliku reaktsiooni pärast. Ta ütles, et suurem risk on lasta Venemaal karistamatult Krimm üle võtta ja jätkata Ukraina separatistide toetamist. Earnesti sõnul on ilmne, et sanktsioonide mõju annab järjest enam tunda ning et neid leevendatakse siis, kui Venemaa lõpetab separatistide toetamise.

Välissuhete nõukogu presidendi Richard Haassi sõnul on Putinil vähe vahendeid Venemaa majanduse stabiliseerimiseks. Samas ei usu ta, et Putin vastaks mingi sõjalise manöövriga.

„Peamine küsimus on selles, kas ta annab märku mingitest mõistlikest kaalutlustest, mis tekitaks ootusse sanktsioonide võimalikust leevenemisest,“ ütles Haass. „Kuna pärast seda, kui sa oled intressimäärasid 6,5 protsendipunkti võrra tõstnud, ei ole kuigi palju enam koduseid vahendeid jäänud.“

Endine IMFi juhatuse ametnik Domenico Lombardi ütles, et peab väga ebatõenäoliseks, et IMF Venemaale vajadusel appi läheks, kui Putin Ukraina osas meelt ei muuda.

„Sanktsioonid kavandati surve suurendamiseks, IMFi abilaen Venemaale sihiks aga risti vastupidist tulemust,“ ütles ta.

Venemaa majandusprobleemid ei ole mõjutanud Putini populaarsusnäitajaid, ütles Washingtonis asuva Euraasia, Venemaa ja Ida Euroopa uurimiskeskuse direktor Angela Stent. „Putin on määratlenud oma olemuse läänele vastandumise kaudu ja apelleerib sel moel avalikkusele,“ ütles ta. „Ta populaarsusnäitajad on jätkuvalt suhteliselt kõrged.“